Enne Austraaliaga hüvasti jätmist liikusin tagasi Sydneysse, et vaadata, mis seal veel vaatamata jäi ja lennukipilet oli mul ka stardiga Sydneyst ostetud.
Enne Melbourneist lahkumist valdasid mind veidi vastandlikud tunded. Kuu aega ühes kohas viibides jõuab juba suht koduneda, kuid mäletasin veel ka kuidas selles linnas paikseks jäädes mõlgutasin mõtteid, et ehk oleks võimalik oma tagasiteed tsipa varemgi alustada. Igatahes, inimestega hüvasti jätta on alati veidi nukker, kuid kui buss oli Sydney poole startinud, siis oli kõhus selline mõnus surin teadmisest, et kodutee on alanud.
Sydney tervitas mind rohkete tuttavatega. Plaanitult ja kogemata sattusin kokku erinevate varem oma Austraalia rännakutel kohatud inimestega. Muu hulgas sain kokku kahe prantsuse tüdrukuga, kellega koos kuu aega läänerannikut vallutasime. See oli üks äärmiselt mõnus ja meeleolukas taasnägemine :D
Ühel päeval oli plaanis Sinimägedesse minna. Et täitsa omapead ei peaks seda teekonda ette võtma, kutsusin kaasa ühte tuttavat hollandlast, kellega pea igas linnas jälle kokku saime, kuid tal oli eelmisel päeval pidu sõpradega ja minu varajane stardiplaan talle ei sobinud. Läks aga nii, et minuga samas toas juhtus ööbima üks noormees Austriast, kes oli küll Sinimägedes korra käinud, kuid tahtis sinna veel korra minna ja mul õnnestus teda veenda minuga koos seda taaskülastust ette võtma. Vaatasime üle põhiatraktsiooni: kolm õde ning tutvusime põhjalikult Wentworth Fallsi külakese lähistel olevate matkaradadega. Viimane osa oli tõeliselt hästi valitud. Väga mõnusad matkarajad veidi üles-alla liikumist. Suurepärased vaated. Nii mõnigi kosk, millest ühe all käisime ka ujumas. Vesi oli küll väga külm, aga lõppkokkuvõttes hea värskendav, sest ilm iseenesest oli sel päeval päris soe.
 |
| Blue Mountains (Sinimäed) |
 |
| Blue Mountains; üks teele jäänud koskedest |
Ja siis ühel Sydney päevadest sain taaskord kokku ühe Briti tüdrukuga, kellega suht koht samal ajal Perthis oma Austraalia aastat alustasime ja nüüd siis oma viimastel päevadel Sydneys kohtusime jälle. Tegime jalutuskäigu Bondi rannast Coogee rannani väikese piknikupeatusega ühel teele jäänud randadest.
 |
| Rahvast tulvil Bondi Beach |
 |
| Teekond rannast randa |
Ja siis oma viimasel täispäeval Sydneys käisin praamiga sõitmas. Läksin Manlysse ja sealt bussiga edasi Palm Beachile. Sõit kulges mööda ilusat rannikuala - vahel on ühistransport ka päris mõnus ümbruskonnaga tutvumise vahend.
Kuna viimane õhtu Sydneys olin omapead, siis mingeid tähistamise plaane ei olnud. Uued toakaaslased veensid mind aga mitte toas istuma ja nii sattusin olema hosteli ees hetkel, kui hostelist väljus kaks hollandlast, kellega Fraseri saare tuuril kohtusime. Nad kutsusid mind kaasa kõrval olevasse pubisse. Nii veetsin meeldiva õhtu muu hulgas koos tuttavate inimestega. Väga sobiv lõpetus sellele aastale!
Ja järgmine päev veel veidi jalutamist Sydney peal, pagasi pakkimine lennukikõlblikuks ning teekond Aasiasse võis alata.
Transfeer bussiga lennujaama sõites panin tähele, et bussijuht suhtles läbi raadiosaatja oma kolleegidega vene keeles. Muidu tõsine ehk veidi pahurgi nägu läks aga naerule, kui oma kotte võttes vene keeles aitäh ütlesin. Kohe tekkis küsimus, et kuidas ma vene keelt oskan ja kust pärit olen ja sain hiljem kaasa head reisi soovid. :) Inimestega nende emakeeles suhtlemine toob ikka kohe teise suhtumise...
Kommentaarid