Elu Melbourneis

Olen mõelnud, et millega ma seal Melbourneis siis täpsemalt tegelesin ja ei oskagi nii täpselt kirjeldada. Hostelist leidsin järjekordse toreda kamba inimesi, kellega aega veeta, vahel linnapeal käia, vahel hosteli hoovis juttu rääkida ja muud pulli teha.
Ükskord kodu lähedal asuvas rahvuspargis jalutades avastasin golfiväljaku. No pole just suur avastus, ses suhtes, et Austraalia on nendega päris tihedalt kaetud. Aga edasi jalutades sattusin klubimaja juurde ja uudishimu viis sinna ka sisse vaatama. Möödus vaid hetk, kui leti tagant tuli küsimus, et kas mind on võimalik kuidagi aidata. No ma siis ausalt tunnistasin, et ainult vaatan ringi, et mis hinnad ja kuidas see klubi seest poolt välja näeb. Peale mõneminutilist vestlust ulatas noormees leti tagant mulle tšeki viiekümnele range pallile ja otsis tagatoast välja paar golfikeppi ning ütles, et võin minna ja proovida, kuidas löögid välja tulevad. Täpsustavalt mainis, et ma välismaalt, nii et raha ta mu käest ei küsi. Olin nii rõõmus :D ja kohati võibolla ka selle tõttu pallid lendasid täitsa ilusti. Pisike asi ja minu päeva veel kraadi võrra päikselisem. Muu hulgas oli see hea reklaamitrikk :) sest mõned päevad või nädalake hiljem läksin tagasi ja seekord juba oma rahakotti veidi kergendades tegin veel ühe ringi pallide lennutamist.

Golfiklubi, kus mind meeldivalt üllatati :)

Teine mälestus, mis Melbourneist kindlasti jääb on Lentlis. See on üks söögikoht, mis toimib põhimõttel, et söö kui palju tahad ja maksa kui palju selle väärtuseks pead. Väike konksuke on see, et kõik toidud on taimetoidud, aga mina olen suur taimesõber ning sealsete kokkade valmistised meeldisid mulle enamus. Lisaks sellele, et seal kohas head süüa sai oli seal ka mõnus atmosfäär ja võimalus kohtuda toredate uute inimestega. Kuna seal suht palju aega veetsin ja mulle seal meeldis, siis otsustasin ka ise veidi koha tegutsemisele kaasa aidata ja käisin mõned korrad seal vabatahtlikuna tööl.

Hoovis, kus Lentils asus olid tihtipeale turupäevad, kus pakuti müügiks huvitavat söögikraami ja ehteid, riideid (mitte miskit kadaka turu laadset) ja muud sellist. Vahel toimus seal kontserte ja kinoõhtuid või istusd inmesed lihtsalt kambakesti muruplatsil, kellelgi oli ikka kitarr kaasas ja mõnel vahel lisaks ka trummid ning meelelahutuseks tehti veidi muusikat.
Jõulud ja uus aasta möödusid grillpidudena. Oli tore, kuid pühade tunnet väga ei olnud. Lihtsalt paar järjekordset pidu.
Üldiselt jääb Melbourne mulle meelde sellise rahuliku kulgemise linnana, mida ilmestab märgatav hipilik kogukond. Päevased ja öised turud. Palju grafitit seintel palju tänavaid pisikeste poodide ja kohvikutega... Selline mõnusa olemise koht.