Teateid tegelikkusest
Juba teise või siis ehk kolmanda postituse ajal esimese reisi kohta hakkasin mõtlema, et olen alustanud liialt põhjalikult ja nii on jäänud, et siin on juttu ainult sellest, mis toimus nüüdseks juba kuid tagasi, aga mis kus ja kuidas praegune elu kulgeb on täielikult kajastamata. Kire lõppmäng eelmisele jutule siiski. Edasi liikusime Esperance-i, mis on tuntud kui paik, kus on Austraalia kauneimad rannad, kuid meie olime seal väga valel ajal. Ses suhtes, et oli talv ja jahe ja pilvine. Rannad olid küll kenad, kuid oma teel olime näinud juba päris mitmeid kauneid randu ja vähemalt mulle tundus, et mul on juba küllastus nendest kenadest randadest ja et neil seal puudub see miski, mis ühe koha eriliseks ja tähelepanuväärseks teeb. Edasi tuli jälle palju sõitmist. Pöörasime nina sisemaale, et minna ja vaadata üle Austraalia kulla kaevandamise endised/praegused tuiksooned. Sihtmärgiks Karlgoolie ja Coolgardie. Esimene neist nö suurlinn Lääne-Austraalia sisemaal ja teine endine kullakaevan