Ja nagu naksti aasta läinud

No tegelikult ega ta nii naksti läinud ühti. Arvan, et võrreldes nii mõnegi varasema aastaga, on aeg kulgenud rahulikumalt, sest on olnud aega näha palju uut ja huvitavat, kohtuda paljude huvitavate inimestega. Sellegi poolest otsas ta on. Eile õhtul võtsin ette lennureisi, mis mind peale vahemaandumist Kuala Lumpuris täna hommikuks Singapuri tõi.
Peale viimast postitust olen veetnud kuukese Melbourneis elu nautides ja siis nädalakese Sydneys linna ja selle ümbrusega tutvudes. Veidi pikemalt Austraalia viimastest kogemustest aga siis, kui olen soetanud järjekordse adapteri, mille abil oleks võimalik siinsetest pistikupesadest elektrienergia oma arvutile kohale toimetada. Miks küll peavad igas riigis omamoodi pistikupesad olema?

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Teretulemast Pingrup

Kujutis
Selge on see, et ainult puhkust nautides Austraaliat vallutad ei saa (vähemalt enamus inimesi), sest niisama rannas lebotamisele lisaks on vaja ju ka süüa, juua ja ringi sõita ning see vajab teatavat finantsi. Niisiis puhkamise kõrvalt olen vahepeal vähem ja rohkem aega kulutanud ka tööotsingutele, mis eelmisel nädalal lõpuks vilja kandsid. Austraaliasse tulles oli mul soov muu hulgas veidi teenindavas sektoris kätt proovida. Kuna mul varasemad kogemused puuduvad ja selle kohta luiskama hakata ma ei tahtnud (vähemalt esialgu), siis mõningate CV-de laiali saatmine ja laiali jagamine Perthi kandis tulemusi ei andnud. Kui väga aus olla, siis ega ma liiga aktiivselt ei püüdnud ka... Kuulates kaasreisijate kogemust tööotsingutel juhtusin külastama üht tööagentuuri, kus lõppkokkuvõttes nii mõnedki tunnid veetsin. Seal istudes panin tähele, et suhteliselt palju otsitakse abikäsi maakohtades asuvatesse pubidesse, mis omakorda pani mõtlema, et äkki peaks selle asja omal nahal ära proovima. Saa...
Lisateave

Tasuta muffinit tahate?

Seik hosteli ühisalalt, kus tasuta internetti jagatakse ehk siis põhjust koguneda: Igaüks istub vaikselt oma nurgas, diivanil või trepiastmel, kus parajasti koht valitud, ja tegeleb oma asjadega. Liiga palju rahvast pole väga vähe ka mitte.Vaikne. Üks hetk on kosta, minu jaoks nurga tagant, naishäält: "Kas keegi tasuta muffinit tahab?" Keegi väga liigutama ei hakka. No mina, tuntud maiasmokk, kikitan veidi kõrva, samas mõeldes, et kes ikka niiviisi pärib, ju mõni sõber sõbrale pakub ja kui pakutakse muffinit, siis ju ikka ühte ning kui tõesti kellele iganes, siis keegi häälele lähemal istuja juba kindlasti reageeris. Näljane ma ka just pole, alles sai veidi näksitud. Siis ilmub hääleomanik nurga tagant välja käes suur pappkarp. Toetab selle vabale diivaninurgale ja teeb lahti ning sealt seest vaatab välja hulk suuri mahlakana paistvaid muffineid. Ning nüüd juba veidi kärsitum pakkumine: "Olge nüüd, tulge ja võtke muffinit, te olete ju back-packerid ja need on tõesti hea...
Lisateave

Fotojaht lõunasse (epiloog)

Kujutis
Peale töö lõppemist on elu täitsa tegusaks muutunud. Kui viimati kirjutasin linnutiivul möödunud nädalast, siis sellele järgnes veel umbes pool nädalat tegusat "mitte midagi tegemist". See sisaldas esialgu oma nüüdseks ekstöökaaslastega kokku kolimist. Põhjuseks osaliselt koonerlus ehk siis nende juures elades õnnestus mul veidi parem diil saada ja teisalt viimasel paaril nädalavahetusel  viibisin nii ehk naa enamuse aja seal. Kolimine toimuski just veidi enne järgmise nädalavahetuse saabumist... Kui teada saime, et töö läbi saab, siis tekkis minu plaanidesse ootamatu auk. Nimelt varem mainitud kokkusaamine tulevase potentsiaalse reisikaaslasega oli mõeldud reisiks, mille alguseni veel ligi pool kuud aega. See aeg aga tegevuselt Perthis veeta ei kõlanud väga ahvatlevalt. Perthis olen juba päris kaua olnud ja kuigi ma ei ole nii metsikult vaatamisväärsuste vaatamisega tegelenud, siis peamised asjad, mis huvitavad tundusid on ikkagi vaadatud. Niisiis sukeldusin taaskord reisi...
Lisateave