Ja nii ta algab

Kuidagi harjumatu on, et tänapäeval saab igal pool internetti, aga mugav on see igatahes. Olles istunud bussi, ise veel nutu- ja unesegane, tuli bussi stjuuardess mulle vene keeles ütlema, et bussis on wifi, ma ei saanud aru ja palusin inglise keeles üle korrata ja siis oli ka kaks korda vaja öelda, enne kui info kohale jõudis.
Aga sellest ei tahtnud ma rääkida.
Tahtsin öelda aitäh kõigile, kes te olete mind heade soovidega teele saatnud, korraldanud erinevaid üritusi/ettevõtmisi veel enne äraminekut, aidanud mul pakkida ja mu asju oma hoole alla võtnud, aidanud mul kokku saada kõik vajalikud reisiasjad ja aidanud mind viimaseaja ägenenud tuulepäisuse tõttu kaotatud asjad tagasi saada ja selle sama tuulepäisuse tõttu tegemata jäänud teod ära teha...... (seda nimekirja saaks veel pikalt jätkata ja osad asjad on veel ka tegemisel) Te olete mulle väga kallid!!!
Olles öösel maganud tervelt tund aega ;) asusin veidi enne kuut Sakust teele. Emme ja Stella veeretasid mind kuldmunal bussijaama, kus toimunus fotosessioon oranži seina taustal :) Stella saadab mulle sellest pilte, eks?
Kui bussi juures kalliringid tehtud ja bussi hakkasin astuma, siis tõmbas mind tagasi Anu :) ja nii tulid uued kalliringid ja pisarad voolasid ojadena... Ma sellel nädalal olen mitmel korral mõelnud, et, näedsa, ma suudan täitsa kuiva silmaga ära minna. Mitte, et see oleks vajalik ja et mul ei oleks kahju minna, ikka natuke ju on ka, aga lihtsalt on olnud palju toredaid üritusi ja kuidas ma saan mitte naerda vaid nutta sellisel puhul. Liiatigi arvestades, et ma lähen vaid väiksele reisile :) Aga eks see lahkuminek on ju ikka natuke kurb ka ja nii ta läks...
Buss loksub vaikselt Riia poole, õues on taas süvenevad külmakraadid ja talviselt pilkane pimedus. Vaatame, kas lähnevatel päevadel toimub selle osas muutusi ;)

Kommentaarid

Unknown ütles …
mismis, pole juba 3 tundi oma seikluse järgijaid viimaste arengutega kursis hoidnud.... proovi ikka natuke tihemini postitada. Muidu läheb natukene igavaks. Tund aega ootan veel, kui siis ka pole midagi uut siin lugeda lähen teen omale vahepeal süüa. aga peale seda tulen tagasi.

:)
13. jaanuar 2013, kell 10:34
Ene ütles …
Ja hangi siis ikka esimesel võimalusel korralik kaamera ka :)
13. jaanuar 2013, kell 12:49
Margot ütles …
Margusele: Mul oli tegelikult hommiku esimene postitus juba varem valmis kirjutatud, aga üles panemata ;) ja nii tuligi nagu oleks välkreportaažblogi :P
Enele: Kui tekib vaba raha, siis :), enne tuleb leppida telefonipiltidega siiski :)
13. jaanuar 2013, kell 22:48
Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Teretulemast Pingrup

Kujutis
Selge on see, et ainult puhkust nautides Austraaliat vallutad ei saa (vähemalt enamus inimesi), sest niisama rannas lebotamisele lisaks on vaja ju ka süüa, juua ja ringi sõita ning see vajab teatavat finantsi. Niisiis puhkamise kõrvalt olen vahepeal vähem ja rohkem aega kulutanud ka tööotsingutele, mis eelmisel nädalal lõpuks vilja kandsid. Austraaliasse tulles oli mul soov muu hulgas veidi teenindavas sektoris kätt proovida. Kuna mul varasemad kogemused puuduvad ja selle kohta luiskama hakata ma ei tahtnud (vähemalt esialgu), siis mõningate CV-de laiali saatmine ja laiali jagamine Perthi kandis tulemusi ei andnud. Kui väga aus olla, siis ega ma liiga aktiivselt ei püüdnud ka... Kuulates kaasreisijate kogemust tööotsingutel juhtusin külastama üht tööagentuuri, kus lõppkokkuvõttes nii mõnedki tunnid veetsin. Seal istudes panin tähele, et suhteliselt palju otsitakse abikäsi maakohtades asuvatesse pubidesse, mis omakorda pani mõtlema, et äkki peaks selle asja omal nahal ära proovima. Saa...
Lisateave

Tasuta muffinit tahate?

Seik hosteli ühisalalt, kus tasuta internetti jagatakse ehk siis põhjust koguneda: Igaüks istub vaikselt oma nurgas, diivanil või trepiastmel, kus parajasti koht valitud, ja tegeleb oma asjadega. Liiga palju rahvast pole väga vähe ka mitte.Vaikne. Üks hetk on kosta, minu jaoks nurga tagant, naishäält: "Kas keegi tasuta muffinit tahab?" Keegi väga liigutama ei hakka. No mina, tuntud maiasmokk, kikitan veidi kõrva, samas mõeldes, et kes ikka niiviisi pärib, ju mõni sõber sõbrale pakub ja kui pakutakse muffinit, siis ju ikka ühte ning kui tõesti kellele iganes, siis keegi häälele lähemal istuja juba kindlasti reageeris. Näljane ma ka just pole, alles sai veidi näksitud. Siis ilmub hääleomanik nurga tagant välja käes suur pappkarp. Toetab selle vabale diivaninurgale ja teeb lahti ning sealt seest vaatab välja hulk suuri mahlakana paistvaid muffineid. Ning nüüd juba veidi kärsitum pakkumine: "Olge nüüd, tulge ja võtke muffinit, te olete ju back-packerid ja need on tõesti hea...
Lisateave

Fotojaht lõunasse (epiloog)

Kujutis
Peale töö lõppemist on elu täitsa tegusaks muutunud. Kui viimati kirjutasin linnutiivul möödunud nädalast, siis sellele järgnes veel umbes pool nädalat tegusat "mitte midagi tegemist". See sisaldas esialgu oma nüüdseks ekstöökaaslastega kokku kolimist. Põhjuseks osaliselt koonerlus ehk siis nende juures elades õnnestus mul veidi parem diil saada ja teisalt viimasel paaril nädalavahetusel  viibisin nii ehk naa enamuse aja seal. Kolimine toimuski just veidi enne järgmise nädalavahetuse saabumist... Kui teada saime, et töö läbi saab, siis tekkis minu plaanidesse ootamatu auk. Nimelt varem mainitud kokkusaamine tulevase potentsiaalse reisikaaslasega oli mõeldud reisiks, mille alguseni veel ligi pool kuud aega. See aeg aga tegevuselt Perthis veeta ei kõlanud väga ahvatlevalt. Perthis olen juba päris kaua olnud ja kuigi ma ei ole nii metsikult vaatamisväärsuste vaatamisega tegelenud, siis peamised asjad, mis huvitavad tundusid on ikkagi vaadatud. Niisiis sukeldusin taaskord reisi...
Lisateave