Kõrvalpõige paradiisi

Esimesed päevad on kulunud asjatoimetuste peale... kuigi mõned asjad on võimalik ära teha netis, siis teisteks on jälle vaja kohapeale minna ja ega siis pol ju nii, et õhtul ei tea mis kellani sind oodatakse, näiteks pangaarve tegemiseks läksin ühe äärelinna keskusesse, jõudsin sinna umbes 5 ajal pärastlõunal ja avastasin, et kontor suleti kell 4:30 ja ei olnud isegi reede.
Nüüdseks siiki minu poolt esmased toimetused toimetatud ja ootan, et mulle vajalikud pabertid hostelisse saadetaks ja sama käib pangakaardi kohta.
Hostel on mul täitsa normaalne ja toakaaslased ka, ühe UK tüdruk mu toast on olnud väga sõbralik ja haaranud mind ühte kampa, mis kahjuks tänasega siiski lagunema hakkab, kuna kaks tüdrukut lähevad täna edasi Sydnisse ja üks veel sinna samma kanti teisipäeval ehk siis alles jääme ainult meie mu toakaaslasega, aga eks tule uusi inimesi :)
Oma "kambaga" käisime neljapäeva õhtul Kings Parkis (Perthi suurim park) grillimas/piknikul. Park asub kõrgemal kohal ja sealt on vaade ka Perthi linna keskusele.

Eile veetsime aga päeva Rottnesti saarel. See oli üks superpäev. Rentisime rattad ja snorgeldamisvarustuse ning saare vallutamine võis alata.
Võtsime eesmärgiks saarele ring peale teha, peatudes erinevates randades ujumiseks päevitamiseks ja snorgeldamiseks, millest viimasega pole ma siiani ise kunagi tegelenud. Saare kaardile märgitu kohaselt oli rattaring mööda rannikut umbes 22 km, nii et täitsa rahuliku tempo plaan :)
Sõit kulges mööda asfaltteed ehk väga mugavalt ja millised vaated... Türkiissinistes toonides meri, millel näha kriitvalgeid laineharju ja maa poolt seda piiramas liivarannad.

Nägin esimest korda siin ka känguru sugulast. Väikest looma, kellel nimeks quokka. Kui meremehed selle saare kunagi avastaid, arvasid nad, et see loom on üks suur rott, mille järgi ka saar mine sai :)

Ja plaanitud päevitamine ja snorgeldamine said ka tehtud. Ma veidi pelgasin seda ainult mingi toru kaudu hingates vette minemist, aga tegelikult oli see väga lahe kogemus ja kindlasti proovin siin olles veel. Vee all on nii ilus ja vesi oli nii selge. Nägin ka erinevaid kalu, mitte külls väga värvilisi, aga küll jõuab ka seda. Snorgeldamise tippsündmus oli, et viimsases rannas nägime ära pisikese rai, kes merepõhjas ujus.
Kokkuvõttes, oli üks supermõnus päev :) tõeline puhkus.
See pole ehk eriline, aga tagasiteel saarelt kihutas meie "paat" nii, et enamvähem hüppasime lainelt lainele nagu oleks kaatrisõidul, kus juht püüab tekitada elevust. Laeva istudes jagas laevapersonal ennetavalt oksekotte, kui keeldusime pani ta mõned meie ees olnud tühjale istmele, öeldes, et ta igaks juhuks siiski jätab meile mõned. Õnneks meil neid vaja ei läinud, kuid ilmselgelt ta juba teadis ette, milline sõit meid ees ootab...
Randusime mandril siiski probleemideta, lihtsalt kogemuse võrra rikkamad.