Pool aastat
Paar päeva tagasi täitus mul pool aastat Austraalias. Kuigi alguses tundus, et aeg liigub aeglaselt ja küll jõuab kõike teha ja näha, siis hiljem hakkas asi muutuma ja nüüdseks tundub, et kas tõesti juba 6 kuud siinmail oldud. Nii et siis esimene poolaeg läbitud, kuid pean tõdema, et kuigi viimased poolteist kuud on möödunud Austraaliat avastades on üle poole maast veel täitsa nägemata.
Asukohaks mul hetkel Derby, riigi põhjakaldal. Kuigi siin on südatalv, siis ilmad on nagu Eesti suve kuumematel päevadel. Päevased temperatuurid küünivad üle 30 kraadi ja hiljemalt kell 11 on juba nii soe, et ka varjus istudes on tunda, kuidas keha kattub kerge higikorraga. Muidugi on ilmselt põhjuseks seegi, et vahepeal suutsin juba jahedama kliimaga harjuda, mis Perthis ja veel kaugemal lõuna pool praegusel ajahetkel on.
Vahepeal on väga palju kirjutamata jäänud, kuna ringi liikudes kohe kuidagi ei suuda pikalt netis istuda ja klahve klõbistada. Takistuseks on veel ka hulgalised leviaugud ning fakt, et kuigi mu arvutil on suht hea kestvusega aku, siis ilma laadimata saab seegi lõpuks tühjaks ja igapäevane ligipääs elektrile valitud raha säästval reisimeetodil puudub.
Sellel nädalal olen olude sunnil aga paikne ja arvuti laadimise võimalus on olemas ning kui olen veidi aega ka kohalike vaatamisväärsustega tutvumisele kulutanud, siis püüan ennast kokku võtta ja viimaks oma ringreisist vedi ka blogisse kirja panna, sest võibolla huvitab see teid, minu blogi lugejad, ja lisaks peaksin seda tegema täiesti isiklikel põhjustel, st kui kirja ei pane, siis ju ununeb ja tahaks, et oleks võimalus tulevikus millegi abil oma mälu värskendada.
Siinkohal aga stopp ja lähen kuumusega võitlema ning lõunapoolkera teise suurima tõusu-mõõna vahega mereäärt uudistama.
Asukohaks mul hetkel Derby, riigi põhjakaldal. Kuigi siin on südatalv, siis ilmad on nagu Eesti suve kuumematel päevadel. Päevased temperatuurid küünivad üle 30 kraadi ja hiljemalt kell 11 on juba nii soe, et ka varjus istudes on tunda, kuidas keha kattub kerge higikorraga. Muidugi on ilmselt põhjuseks seegi, et vahepeal suutsin juba jahedama kliimaga harjuda, mis Perthis ja veel kaugemal lõuna pool praegusel ajahetkel on.
Vahepeal on väga palju kirjutamata jäänud, kuna ringi liikudes kohe kuidagi ei suuda pikalt netis istuda ja klahve klõbistada. Takistuseks on veel ka hulgalised leviaugud ning fakt, et kuigi mu arvutil on suht hea kestvusega aku, siis ilma laadimata saab seegi lõpuks tühjaks ja igapäevane ligipääs elektrile valitud raha säästval reisimeetodil puudub.
Sellel nädalal olen olude sunnil aga paikne ja arvuti laadimise võimalus on olemas ning kui olen veidi aega ka kohalike vaatamisväärsustega tutvumisele kulutanud, siis püüan ennast kokku võtta ja viimaks oma ringreisist vedi ka blogisse kirja panna, sest võibolla huvitab see teid, minu blogi lugejad, ja lisaks peaksin seda tegema täiesti isiklikel põhjustel, st kui kirja ei pane, siis ju ununeb ja tahaks, et oleks võimalus tulevikus millegi abil oma mälu värskendada.
Siinkohal aga stopp ja lähen kuumusega võitlema ning lõunapoolkera teise suurima tõusu-mõõna vahega mereäärt uudistama.
Kommentaarid
Ootame muljeid :D!
Ja palju palju pilte loodusest, kuhu mõni ei pääse ;).