Margaret River piirkonnast edasi liikudes oli sihtmärgiks Pemberton ja sealt edasi hiiglaspuud ja Tree Top Walk, tee sinna oli aga pikk ja olles läbinud mõned sajad kilomeetrid oli tunne, et kui kaua sa ikka niisama sõidad, võiks ju vahelduseks miskit vaadata ka. Nagu tellitult leidsime varsti ühe sildi, mis näitas vaatamisväärsusele. Pöörasime väiksele kruusateele, mis pidi meid viima Donnely järvede juurde. Tee läks aga aina väiksemaks ja ühtegi järve kuskilt ei paistnud. Jõudsime vaid miski eramaa sildini... Pettumus, kuid mis teha, ega alati ei lähegi õnneks. Järgmine teeltära keeramine oli juba edulisem. Beedelup Falls, mida uudistama läksime oli minu jaoks üks esimesi kogemusi veega jõest Austraalias (kui Swan River Perthis kõrvale jätta). Täitsa kena veejuga metsa sees ja üle jõe minev rippsild, millelt kukkuvale veele hea vaade.
 |
| Beedelup Falls |
Ja varsti jõudsmegi Pembertoni, mis aga suurt vaatamist väärt ei olnud. Käisime aga ikka (nagu enamus kohtades) turismiinfopunktis, haarasime kaasa kohaliku piirkonna kaardi ja kiirustasime edasi, kuna aeg on ju halastamatu ja liigub peatumata.
Juba Margaret Riveri piirkonnas oli kohati tee ääres näha metsasid, mille puud aukartusäratavalt suured. Metsane oli piirkond ka Pemberton ümbruses ja kaardilt nägime, et nii mõnigi puu oli muu hulgas vaatamisväärsusena kirja pandud. Juba enne olime märganud viita Bibliannum Tree juurde suunamas ja edasi liikudes leidsime veel ühe sellise ja kui juba mitu korda viidatakse, siis on ju vaja minna ja ära vaadata. Ei pidanud kahetsema.
 |
| Bibliannum Tree |
Austraaliale mitte väga omaselt tasuta atraktsioon. Puu ümber oli nimelt ehitatud "trepp", mis viis vaateplatvormidele puu keskosas ja tipus. Ma ennast väga kõrgusekartjaks ei pea, aga seda puud mööda üles ronimine ei tekitanud siiski väga julget tunnet. Ega seal miskit turvamist ka ei olnud, turvavõrku "trepi" all vms. Nii on üleval oleval pildil näha enam-vähem kõige kõrgem koht, kuhu ronisin. Kuigi kahtlust pole, et puu tipust oleks kindlasti olnud hea vaade.
Edasi sõites sai varsti selgeks, et Tree Top Walk jääb sellel päeval siiski avastamata, kuna selle atraktiooni ligipääs suletakse enne, kui meie sinna kohale jõuame. Egas midagi, õues oli veel valge ja võtsime hoopiski ette järgmise turistide jaoks ära märgistatud väidetavalt maaliliste vaadetega tee (Scenic Drive). Jõudsime kõrgemasse kohta, kus näha ümberkaudne metsaga kaetud ala ja kauguses ookean. Peab nõustuma, maaliline.
 |
| Walpole lähistel |
Ning hämarduvas metsas viskasime pilgu peale veel mõnele gigandile.
 |
| Tingle Tree |
Aga mis sellest, et juba palju puid üle vaadatud. Järgmisel hommikul oli lõpuks käes aeg ka puutippudesse kolama minna. Palju reklaamitud jalutuskäik hiiglaspuude latvades oli tore (kõrgeim koht 40m maapinnast). Nägi kaugele ja kui silte uskuda, siis sai päris kõrgel maa kohal jalutatud, kuid ju olid ootused suuremad ja nii mõnigi külastatud koht antud ringreisil jättis suurema mulje.
 |
| Tree Top Walk |
Ja üks suuremaid muljepakkujaid on siin Austraalias ikka rannik, nii et taas hakkasime avastama erinevaid lahesoppe ja randasid. Järgmine peatus, minu siiani lemmik rand Austaalias, Conspicuous Cliff'i juures asuv, mis lisaks kõigele tervitas meid järgjekordse vikerkaarega, mille pilti juba epiloogis näha saite.
 |
| Vaade rannale Conspicuous Cliffi juures olevalt vaateplatvormilt |
.jpg) |
| Greens Pool |
 |
| Elephant Rocks |
Kommentaarid