Mõnisada kilomeetrit sisemaale ja veidi ülesmäge ja Austraalia talv näitab oma võimet olla päris jahe. Kui "mäelaagrisse" kohale jõudsime, siis uurisime karavanparki sisse registreerides ka ilmateadet. Kahjuks neil järgmise päeva ilma sellel hetkel teada ei olnud, nii et jäi vaid loota, et meile mitte väga armuline ilm vahelduseks siiski ka paremat nägu näitab. Saime kaasa hoiatused olla mäel ettevaatlik ja arvestada, et ilm võib kiiresti muutuda.
Öö oli jahe, kuid hommik päiksepaisteline, :) suurepärane jalutuskäiguks. Tugev hommikusöök söödud sõitsime jalutuskäigu alguspunkti. Selgituseks siis niipalju, et matkarada Bluff Knoll'i otsa on 3,1 km pikk ehk siis 6,2 km edasi-tagasi ja selleks soovitatakse arvestada umbes 4 tundi. Rada pole liiga raske, ses suhtes, et jalutatav, ei ole vaja spetsiaalset ronimisvarustust ja ei ole ka kohti, kus reaalselt mööda kaljut ennast üles vinnama peaks. Eriti raja esimeses osas on palju trepiastmeid ja suhteliselt järsk tõus. Nagu teada sain, siis hiljem muutub raja tõusunurk palju leebemaks.
Kui raja algusesse kohale jõudsime oli kohe tunda suht tugevat tuult, mis jahedamapoolse ilma veel külmemaks muutsid. Otsisin välja enam-vähem kõik oma soojemad riided ja lisaks sellele mütsi ka kindad. Kahe peale võtsime kaasa seljakoti, kus vesi ja veidi näksimist, et janu/nälg teekonda katkestama ei paneks ja vallutus võis alata.
 |
| Sisse pakitud ja valmis ronima taga paistvasse kõrgeimasse tippu. |
Teekond oli koge alguses väsitav ja rohked kihid, mis selga pandud vajasid peagi vähendamist. Müts ja kindad leidsid endale koha koti põhjas. Caroline ei arvanud selle raja raskusastmest just palju head ja oli kuulda nurinat. Üks hetk ütles, et ma nurisen, aga tulen ikka tippu välja. Kui oli läbitud pool maad, siis otsustas Caro ikkagi alla anda... Mina aga tahtsin selle tipu vaated ikkagi üle vaadata ja nii jätkasin üksinda ja tipp saigi vallutatud. Tee üles võttis umbes 2 tundi.
 |
| Trepp üles |
 |
| Tipus oli tervitamas selline teade :) |
Üles jalutades oli näha, et osad pilved tulevad minuga tippu sama-aegselt. Lootsin, et me seal siiski samal ei peatu. Siiski heade piltide tegemiseks oli tipus liiga pilvine. Nagu kiuste lahkusid pilved umbes 10 minutit peale seda, kui tagasi tulema hakkasin. Aga enam tagasi üles selle pärast minema ei hakanud.
 |
| Vaade tipust parklale |
 |
| Teisel pool mäge |
Tee tagasi oli kiirem, kuid jalgadele mitte just vähem väsitav. Edasi-tagasi 3 ja pool tundi. Jalad väsinud ja veidi värisevad, kuid nägu naerul heameelest, et oma eesmärgi saavutasin!
Tagasi all oli aeg lõunapausiks ja tee edasi Esperance'i poole võis alata.
Kommentaarid