 |
| Margaret River |
Esimesed paar päeva selja taga ja reisinaise eluga enam-vähem kohanetud, oli aeg tutvuda sellega, mida Margaret River-il ja selle ümbrusel meile pakkuda on. Seal kandis ringi liikudes möödub aeg huvitavalt ja maitsvalt. Tänu selleks sobilikule klimale on see piirkond üks Austraalia veinipiirkondadest. Ringi sõites on paremal ja vasakul viinamarjapõllud, kuid lisaks sellele võib näha ka oliiviistandusi ning rohumaadel jalutavaid lehmakarju. Sealkandis liikudes on võimalus sisse astuda nii mõndagi veini-istandusse. Seal ollakse sellega arvestanud, et inimesed "külla tulevad". Paljudes venikohtades on oma pood ja/või restoran. Soovijatele tehakse ka veini degusteerimisi. Meie käsime läbi ühest veinikohast eesmärgiga osta pudel veini mõne päeva pärast ees ootava Caroline sünnpäeva tähistamiseks ja ega põrsast kotis ju osta ei saa, nii tuli meelepärane jook enne maitsmise teel selgeks teha. Siiski ei alustanud me kohe hommikul veiniga. Esimese koht, kuhu reaalselt sisse astusime, oli hoopiski pisike šokolaadivabrik, kus suu magusaks sai ja siis jalutasime samade omanike teise "poekeseni", kus sai erinevaid huvitavaid hoidiseid maitsta ning soovijatele pakuti degusteerimiseks ka erineva maitsega oliivõlisid.
Veel astusime sisse müsli valmistamsega tegelevasse talusse, kus muu hulgas koha peal makadaamia pähkleid kasvatatakse ja neid ning muid pähkleid erinevate maitsetega varustatakse. Sealgi oli võimalik meelepärasemad maitsed kindlaks teha. Meie ostude hulka liitus üks pakk, kus koos erinevad pähklid, mille maitsestamisel kasutatud segu üks põhikomponent oli sool.
Vahelduseks astusime sisse ka Austraalia ainukesse siidifarmi. Seal sain palju targemaks teemal, kuidas siidiussikeste elukäik kulgeb, nägin kõnealuseid tegelasi oma silmaga ning kookoneid, millest siidiniit lahti harutatakse. Seal siis kasvatatakse siidiusse kuni nad endale kookoni ümber ehitavad ning seejärel saadetakse kookonid Kambodžasse, kus osavad näpud need kookonid siidiniidiks lahti võtavad ning riideks meisterdavad. Poekeses, kus meile kogu seda siidiasjandust tutvustati oli loomulikult müügil ka lai valik tooteid, mis kahjuks kaasa võtmiseks liialt kallid olid, kuigi leidsin sealt käekoti, mis mulle kohe väga meeldis ja mis mulle üllatuseks äärmiselt kergekaaluline oli.
Ära käisime ka ühel juustumaitsmisel ehk siis ühe juustutootja poekeses.
 |
| Siidiussi elulugu. Veidi segaminiaetuna küll... |
 |
| Veini valimas |
 |
| Juustule |
Aga et selles piirkonnas peale söögi veel muudki vaadata on jäid kõik kohalikud maitseahvatlused siiski ära proovimata. Selle asemel suundusime koopaid avastama. Nimelt on see sama piirkond tuntud ka oma lubjakivikoobaste poolest. Me võtsime eesmärgiks minna mammuti koopasse, kuid juhtus nii, et pöörasime peateelt veidi liiga vara ära ja sattusime hoopis koopasse, millel nimeks Calgardup. Sissepääsupileteid müüvate naistega rääkides saime teada, et suuruselt on need kaks koobast suht sarnased. Mammuti koobas on lihtsalt rohkem reklaamitud ja seal on muu hulgas elektrivalgus sisse pandud. Hinnalt on koobas, kuhu meie jõudsime aga soodsam ja ega seljakotiränduril ju rahaga prisata pole, nii et selle koopa kasuks siis ka otsustasime. Enne kui meid koopa lähedalegi lasti pidime kiivrid pähe panema, samuti varustati meid kükloobilambi ja taskulambiga ning õpetussõnadega ja avastusretk võiski alata. Päris võimas koobas oli, kuigi ehk oleks oodanud vägevamaid stalakmiite ja stalaktiite, kuid mis eestlane ma oleks, kui vahel ikka veidi ei viriseks.
 |
| Calgardup Cave |
 |
| Calgardup Cave |
Enne ööbimispaiga leidmist jõudsime veel mõned kenad merevaated üle vaadata.
Järgmisel päeval oli aga viimane aeg mööda lõunakallast ida poole liikuma hakata, kuna esimesel õhtul tehtud liikumisplaanist olime juba maha jääma hakanud. Enne pöörasime siiski veel ühele rannale, mis meid selle reisi esimese vikerkaarega tervitas, ja plaanisime Cape Leeuwin-i vaatama minna. Augustas parema ilma ootuses peetud kohvipausi ajal ilm aga ei muutunud ja edasi lendav aeg ei andnud samuti armu, nii et suundusime rannamaailmast edasi puumaailma. Sellest aga järgmisel korral.
Kommentaarid