Esimest korda minu Austraalias olemise ajal sadas täna korralikku vihma. No varem on ka olnud pilvisemaid päevi, ükspäev Perthis, suht minu siiatuleku alguses, sadas kohati uduvihma ja siin Pingrupis olles on mõnel päeval tulnud paar piiska ja kui Wave Rocki vaatamas käisime, siis teepeal korra sadas. Täna aga ärkasin ja vaatasin, et väljas sajab ja siis sõitsime Ktanningusse poodi ja pool teed sadas ja kui tagasi jõudsime, oli ikka veel pilvine ja tuli uus lahmakas. Aga ma ei hakanud seda praegu üles kirjutama selle pärast, et kedagi kadedaks teha või et pidada ilmapäevikut, ma lihtsalt vist olen selline, kes peab rääkima pool taustsüsteemi, enne kui saan tuuma kallale asuda. Ja tuum on see, et istusin viimaks terrassil ja ümberringi sadas ja märkasin, et vihm toob esile eukalüptide lõhna... ja väga mõnus oli niimoodi istuda, vihm krabistab vastu terrassi katust, õhk on meeldivalt värskendav (võibolla isegi veidi jahekas) ja lõhnab nagu saunas kui leilivette on lisatud veidi eukalüptiõl.
Nüüd sai päike siiski vihmast võitu ja kohe hakkab õhk jälle soojemaks minema, aga mõnus lõhn on ikka alles ja läheb ehk isegi tugevamaks... Ehk siis lühidalt: vihm on (vahelduseks) täitsa mõnus :)
Aga nüüd siis lühidalt ka viimasest väljasõidust. Nagu juba mainitud sai, siis külastasin lähedalasuvat üht nimekamat vaatamisväärsust lainekivi (Wave Rock). Tegemist siis kiviga või õigem ehk oleks öelda väikse kaljuga, millel on lainekujuline äär. Rõhk sõnal väike, sest kui kohale jõudsime, siis see oli minu esimene mõte: kas nii väike ongi? Olgu, olgu, asi ei olnud nii hull. Oli täitsa lahe, aga ju jutud sellest kivist olid miskipärast minus mingeid teistsuguseid ettekujutusi tekitanud.
Sõit sai alguse üldsegi nii, et eelmisel laupäeval istusid meil pubis pikalt üks farmer (on meil minu siinoleku ajal ka korra varem käinud) ja tema üks tööline, üks mees, kes aitab tal teha kõike, mis ühe farmi ülalpidamisel teha on vaja ja teha on tõenäoliselt palju, kuna tegemist on suhteliselt suure maatükiga (vist umbes 20 000 aakrit, kui ma õigesti mäletan). Igatahes mehed istusid, jõid õlut ja kui rahvast jäi vähemaks, siis tekkis miski hetk pikem arutelu teemal, mis minu plaanid siinkandis on ja mis ma näha tahaks. Eks ma siis lugesin ette need asjad, mis ma siiani kuulnud olen, et siin Pingrupi lähiümbruses on ja võiks üle vaadata ja muu hulgas kurtsin, kuidas ma endiselt looduses ühtegi känguru pole näinud. Uurisin ka neil, et mis nemad vaadata soovitaksid ja lõpuks sain korraliku nimekirja paikadest Lääne-Austraalias, mida rohkem ja vähem kohalikud üle vaadata soovitaksid. Nimelt see abimees ei olegi päris austraallane, vaid hoopis uusmeremaalane, kes juba kaheksa kuud Pingrupi lähedal elanud ja varemgi siin sama farmeri juures tööd teinud. Kui sulgemisaeg juba lähemale jõudis käis teine mees välja mõtte, et ehk peaks ise oma perega järgmine päev veelkord seda lainekivi vaatama minema. Ta ise oli seda millalgi varem näinud, aga naine ja lapsed mitte. Ja nagu siinkandis kohane, siis pakkus kohe lahkelt, et ma võin ju kaasa minna, kui minek on. Ega ma lasknud seda endale kaks korda öelda. Andsin talle oma numbri, et ta saaks mulle hommikul teada anda, kui sõit tõesti ette võetakse. Järgmisel hommikul saingi sõnumi teatega, et on minek.
Külastatud kivi asub Pingrupist kirdes umbes paaritunnise autosõidu kaugusel, mis Lääne-Austraalia mastaapides kuulub veel suht lühikese vahemaa alla. Tee kulgeb põldude ja põõsasmaastiku vahel. Harvem on näha puisemaid alasid. Aeg ajalt näeb aga lähemal ja kaugemal ikka neid soolajärvesid.
 |
| Taamal valendab soolajärv |
Kivi leidmine iseenesest oli lihtne, kuna alates Lake Grace'st näitasid selle poole teeviidad, mis olid küll tuhmpunased ja seetõttu ehk raskemini tähelepandavad, aga, kes näha tahab, see näeb.
Olles laineserva ära vaadanud, tegime jalutuskäigu ka kalju peal ja nägime ära ka kohaliku pisikese veehoidla.
 |
| Wave Rock |
 |
| Kivid kalju peal |
 |
| Vahelduseks üks pilt, kus ise ka peal olen :) |
Kui jalutuskäik tehtud, siis sõitsime kilomeetri edasi, et vaadata ära ka jõehobu haigutus. Sinna oleks saanud ka jala minna, aga kuna kaasas olid väiksed lapsed ja ilm oli soe (kuigi arvestades siinset kliimat väga mõnus loodusega tutvumiseks, kuna polnud lämmatavalt palav ja päikest varjasid mõningad pilved) siis läksime autoga.
 |
| Jõehobu haigutus |
See kivi jättis mulle ehk isegi suurema mulje. Ilmselt kuna ma sellest eelnevalt kuulnud ei olnud ja polnud osanud endale miskit ettekujutust loonud.
Tagasi läksime veidi teist teed ööda kui tulles. Sõitsime muu hulgas mööda kohalikke punaseid kruusateid, tegime ühe teele lähemal oleva soolajärve juures peatuse, et saaksin sinna peale jalutama minna ja sama peatuse käigus nägin lähedalt ära ka kohalikku tüüpi golfiväljaku, mis on üks kollase suht künkliku farewaiga rada, mille green ei ole üldsegi mitte roheline vaid seda katab mustjashall liiv. Jäin kord võlgu küsimuse, et miks greenil lippu pole; asi minelt selles, et golf on maakohtades talfespordiala ja praegu lihtsalt pole hooaeg. Mängima hakatakse, kui veidi jahedamaks jäheb ja vihmad väljaku ehk ka veidi rohelisemaks teevad.
Tagasiteel sõitsime ka läbi eelmisel päeval pubis käinud farmeri maade ja kuna olin eelmisel päeval näidanud üles huvi traktorite teemal, siis sain pakkumise, mille ka vastu võtsin, minna ja neile pilk peale visata. Väga suured masinad. Meie traktor on nendega võrreldes imetilluke.
Kui viimast otsa kodupoole sõitsime, siis nägin lõpuks ära ka vaba looduse kängurud! Juhtisin tähelepanu kolmele loomale, kes tee kõrval hüppasid, mille peale hoog kohe maha võeti. Need konkreetsed kängurud tee peale ei hüpanud, aga kohe veidi edasi nähtud kaks känguru, kellega veidi paralleelselt liikusime, tegid küll nagu muu seas pöörde vasakule ja üle tee. Hoog oli väike ja me niikuinii jälgisime neid, nii et miskit ohtlikku olkurda ei tekkinud, aga seda vaadates, on arusaadav küll, miks neid kartma peab: inimmõistus ilmselgelt ei taba loomade loogikat ja miks nad üks hetk suunda muudavad ja nii valel ajal valesse kohta võivad sattuda.
 |
| Kaks känguru, kes hiljem meil auto eest üle tee hüppasid. |
Kommentaarid