Yangon (2)

Kuna see blogi kirjutamise keskkond mind täiega kiusab, siis ei õnnestu mul varem valmis kirjutatud postitusi siia lihtsalt ümber kopeerida ja kui juba nagu hakkas asi jooksma, siis kogu postitust ma ikka ei näe, nii et Yangoni teksti lõpp tuleb siia, eraldi postitusena.

Yangoni all-linna tänavaid ilmestab igal pool kõigega kauplemine. Pikemalt ringi liikudes oli aru saada, et osaliselt on erinevatel tänavatel veidi erinev spetsialiseerumine: mõnel on enam valmis sööki, mõnel puu- ja juurvilju, üks tänav, millele sattusin, oli selgelt spetsialiseerunud paberile - igas poes müüdi eri tüüpi pabereid või kaarte, ja üks tänavanurk näiteks tundus olevat keskendunud sinistele torupõlvedele, neid müüdi vähemalt 3 eri poes.

Kaks päeva on, minu meelest, Yangoniga tutvumiseks täitsa piisav. Nii liigungi täna (neljapäeval) edasi. Äratus oli juba varakult, poole kuue ajal, et jõuda 7.15 rongile, mis viib mind Kyaiktiyo linna, kust liigun vaatama kuldset kivi. Hommikul rongijaama jõudes selgus, et olin kohal viimasel hetkel - sain viimase koha rongis, minust minutikese hiljem jõudnud turist jäeti järgmist rongi ootama. Ronge läheb päevas selles suunas kolm: üks hommikul ja kaks õhtul. Aknast on vaated põldudele ja küladele, linna lähistel ka kahjuks prügilademetele raudtee ääres, kuigi Yangon ise oli ikkagi pigem puhas. Rongisõit peaks võtma umbes 4 tundi, vahemaa on umbes 200 km.