Peaaegu kodus

Viimased paar tundi veel ootamist ja siis toob lennuk mu Eestisse ära...
Pilt on illustreeriv ehk siis mitte sellest konkreetsest lennukist polnud juttu :)

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Penguin Island

Kujutis
Eelmise nädala seiklus oli Pingviinisaare külastus :) See on üks pisitilluke saar Rockinghamis. Saarele saamiseks on kaks võimalust: minna praamiga või minna jala, nimelt on saare ja mandri vahel liivariba, mille ulatuses on vesi madala veeseisu korral maksimaalselt umbes nabani ja veidi kõrgema vee puhul umbes rinnuni. Läbi vee minemist pigem keelatakse, kuna kui on tuul, lained ja tekivad miskid hoovused vms, siis võib see ohtlik olla, aga päeval, mil meie Pingviinisaare külastuse ette võtsime oli ilus tuulevaikne ilm ja meri oli väga rahulik. Niisiis meie kuuesest grupist 2 läksid saarele praamiga (väga mugav, kuna neile saime oma kotid anda) ja ülejäänud, mina nende hulgas, läksid jala. Kus juures jala jõudsime saarele kiiremini kui praamisappa jäänud. Taamal näha liivariba, mida mööda saarele tulime (minu telefoni pilt) Sellel saarel elavad pisikesed pingviinid, kes aga päevasel ajal hoopiski merel söömas on... turismiinfost öeldi meile aga, et tasub vaadata jalgradade alla
Lisateave

Rahutus hinges

Kujutis
Erinevates kohtades ringi reisides ja pikemat aega kodust eemal viibides (Barcelona) ei ole ma kunagi liiga tugevat koduigatsust tundnud. Ikka tunnen puudust inimestest ja vahel tahaks mõneks ürituseks koju, aga muidu on ikka palju toimetamist ja pole aegagi mõelda vahel kodu igatsemise peale. Siin Athertonis aga olen esimest korda elus tundnud sellist kipitavat soovi asjad pakkida ja lennukisse istuda ning tagasi Eesti lennata. Ja mitte selle pärast, et siin nii halb oleks olla või poleks inimesi ümberringi. Eks töö ei ole just kõige põnevam, aga see pole miski üllatus. Ja nagu ikka on see reisiinimeste seltskond, kellega ümbritsetud olen, lõbus ja huvitav. Siiski olen viimasel ajal korduvalt tabanud ennast mõtlemast, et tahaks vahelduseks kodus olla, kus ümberringi tuttavad inimesed. Tahaks teatrisse ja kinno, viimast eriti lähenevale PÖFFile mõeldes. Ning ega minu postkasti potsatanud kutse taas PÖFFile vabatahtlikuks minna ka asja kergemaks ei teinud. Ja tean, et ilm ei ole kodus k
Lisateave

Kuldne kivi

Rongisõit oli hoopiski 5 tundi. Kui 4 oli möödas, siis hakkasin ühes peatuses nõutult ringi vaatama, et kas peaksin välja minema. Õnneks sain kohalikelt teada, et läheb veel tunnike, enne kui kohale jõuan, ja lubasid mulle teada anda, kui õige peatus tuleb. (Seda teksti kirjutades olen jõudnud reede õhtusse ja veeren taas edasi, seekord bussis. Ja pikal sõidul on just paras peas muljed läbi mõelda ja kirja panna.) Võiks öelda, et siinse elu keskpunktiks nr 1 on kauplemine (ja teiseks annetuste kogumine) ja seda ilmestas selgelt ka rongisõit. Rong on siin kõige soodsam, kuid ka kõige ajakulukam, liikumisviis. Et aega veetes ometigi nälg või janu peale ei tuleks, käivad mööda vahekäiku pidevalt kauplejad, pakkudes külmi ja kuumi jooke, puuvilju, pähkleid ja muid sarnaseid snäkke, kuid ka toekamaid ampse ja isegi sooja toitu. Ehk siis ole sa linnatänaval või rongis, keegi on sulle kogu aeg valmis midagi pakkuma. Samas, õnneks, ei tehta seda liiga pealetükkivalt. Muidugi, kui mõni
Lisateave