Tänasest olen töötu :)
Kõlab veidi koledalt, kuid on tegelikult positiivse tooniga, sest ma ju tulin siia tööle ja puhkama, kuid seda teist osa ei ole ma eriti teinud. Pea neli kuud on möödunud peatusteta tööpostil.
Tagasi Perthi tulnuna asusin tööle ühte põllumajandusuuringutega tegelevasse ettevõttesse. Kõlab uhkelt, kuid töö oli äärmiselt lihtsakoeline: erinevate viljasortide kaalumine pisikestesse pakkidesse ja seejärel nende pakkide komplekteerimine vastavalt ette antud skeemidele. Vajadusel ka vilja töötlemine kemikaalidega ning väetiste kaalumine sarnastesse pakkidesse jms. Selgituseks siis niipalju, et praegu on käimas külviperiood (jah, siin külvatakse vilja sügisel, sest siis on suurem tõenäosus, et vili ka piisavalt vihmavett saab, mille arvelt kasvama hakata) ja antud ettevõte tegeleb katsepõldude külvamisega. Iga katselapike saab killukese uuritavat viljasorti ja et külv sujuvalt läheks on vaja teha eelmainitud eeltööd viljaportsude valmiskaalumise ja ette antud järjekorda seadmise näol. Nii et siis olin mutrike suuremas ettevõtmises.
Linnakontorisse külviperioodiks vilja kaaluma võeti 3 tüdrukut ja .... tuli välja, et peale minu said tööd veel kaks Eest tüdrukut. Alguses mulle suht tõsiste inimeste mulje jätnud neiud osutusid aga ikkagi meeldivateks inimesteks, kellega on läbi selle pea kahe kuu saanud muu hulgas korduvalt kõht kõveras ja pisargi silmas naeru pugistada.
Ma ei tea, kuidas see täpselt alguse sai, aga juhtus nii, et peamised teemad, mis meil tööl arutamsele tulid, olid erinevad söögijutud. Ja viimane viis selleni, et paaril korral tüdrukute juures kodus ka kokkamas käisme. Eelmisel nädalavahetusel käisime aga lisaks söögi tegemisele ka turismust tegemas. Reedel vaatasime (minu jaoks taaskord) üle Perthi linna tuled. Täpsemalt siis selle, kuidas need Kings Parkist (linna suurim park, mis asub veidi kõrgemal kohal võrreldes kesklinnaga) paistavad. Katre tegi ka rohkelt pilte, kuid ma ei ole veel ühtegi enda valdusesse saanud, et siia panna. Laupäeval käisime aga avastusretkel Perthi idast ümbritsevas mägisemas piirkonnas (Perth Hills). Jalutasime läbi Lääne-Austraalia vanima raudteetunneli, kohtasime kängurusid, kõndisime õhinaga paar kilomeetrit, et näha üht koske/veejuga, mis olenemata veidi vihmasemast aastaajast osutus kuivaks ehk siis voolavat vett me ei näinud, viskasime pilgu peale veehoidlale, mis toidab veega suuremat osa Lääne-Austraaliast (veetorud viivad sealt vett muu hulgas Pingruppi, kus ennemasti töötasin, ja veel kaugemal asuvasse kaevanduslinna Karlgoolisse) ning viimaks pidasime pikniku ühe järvekese ääres, mis oma välimuse järgi oleks vabalt võinud Lõuna-Eestis asuda, kui välja arvata linnud, kes selle kaldal ringi jalutasid ja häälekalt endale tähelepanu nõudsid.
Nii mõnus oli peale pikka vahepaus taas ümbrust uudistamas käia ja tahaks loota, et see on pikema avastusretke sissejuhatuseks, sest kui kõik läheb plaanipäraselt, siis järgmise nädala lõpus alustan lõpuks süvendatumat Austraala avastamist :)
 |
| Tunneli lõpus paistab valgus |
 |
| Tamm ja.... |
 |
| .... selle abil tekitatud järv. |
 |
| Järveke, mille ääres mugisime Katre valmistatud sushit ja ühiselt meisterdatud kooki :) |
Ja lisaks teade pildisõpradele, kes mind hurjutasid, et ma fotokata reisile tulin: Tänasest on mul Canoni nimeline uus reisikaaslane. Loodan, et hakkame hästi läbi saama ja koostöö viljad jõuavad ka uudishimulikeni.
 |
| Mitte et ma armastaks ennast jäädvustada, aga mu toas ei olnud miskit põnevat, mille peale pildistamise esimesi katsetusi ette võtta. |
Kommentaarid
loodetavast eelseisev kuu muudab asja jälle paremaks