Tagasi alguses
Lisaks sellele, et olen tagasi Perthis olen nüüd paar nädalat ikka kohe täitsa alguses tagasi olnud ehk siis elan jälle Cottesloe rannal asuvas hostelis, kust minu Austraalia elu alguse sai. Väga suhtlusvaene nädal ühes kesklinnale (ja ka tööle) lähemal asuvas hostelis on saanud hoopis teistsuguse järje :)
Cottesloe tervitas mind suurepäraste ilmade ja veel toredamate inimestega. Ma ei olnud veel jõudnud ennast täielikult hostelisse sissegi kirjutada, kui juba kuulsin seljatagant häält rõõmsalt tervitamas ja rõõmustamas, et ma tagasi olen. Mida sa hing veel ihata oskad!
On värskendav peale Pingrupi vaikelu, mis kindlasti ka väärt kogemus oli, taas elu keskel olla.
Need kaks nädalat on olnud meeleolukad ja ma olen väga rahul. Päevad mööduvad tööd tehes, õhtul aga on hosteli ees ja sees palju toredaid inimesi, kellega juttu puhuda, lähedal olevas pargis jalgpalli taguda või õhtul rannas istuda. Ilmad on endiselt suvesoojad. Kuigi eelmine nädalavahetus ja selle nädala algus andsid veidi aimu saabuvatest talveilmadest madalamate temperatuuride ja üksikute sajuhoogude näol, siis see nädalavahetus on jälle soe ja mõnus ja eile katsetasin, et ka ookeanivesi on veel täiesti ujutav ;)
Inimesed on aga praegu muutumas, ses suhetes, et järjest liigutakse edasi. Nii paljud, kes olid siin, kui ma viimati siin olin ja kes pole vahepeal lahkunud peavad nüüd lahkumisplaane. Just hetk tagasi ütlesin head aega ühele saksa tüdrukule, kes erinevalt massidest täna oma matkabussikese rattad lõuna poole suunab. 10. mail pean hüvasti jätma kahe pikaaegse "minu kamba" liikmega, kes koos põhja poole trippima hakkavad. See viimane suund on praegu ülimalt populaarne. Võiks lausa öelda, et tegemist rahvarändega. Seljakotirändurite massid liiguvad nagu linnuparved saabuva talve eest sooja põhja poole. Ega minagi teistest palju erine, kui siis vaid selle poolest, et minu teekond algab siis, kui massid juba kohal...
Seniks aga jah, palju põnevat kirjutada ilmselt pole, kuna igapäevaelu on suht muutumatu: töö ja siis peale tööd lobinad ja vahest ehk väiksed väljaskäimised tekkinud tuttavatega. Naudin hetkelist stabiilsust, millest end varsti jälle vabaks raputama pean, sest tulin siia ju maad avastama, mitte kodunema...
Cottesloe tervitas mind suurepäraste ilmade ja veel toredamate inimestega. Ma ei olnud veel jõudnud ennast täielikult hostelisse sissegi kirjutada, kui juba kuulsin seljatagant häält rõõmsalt tervitamas ja rõõmustamas, et ma tagasi olen. Mida sa hing veel ihata oskad!
On värskendav peale Pingrupi vaikelu, mis kindlasti ka väärt kogemus oli, taas elu keskel olla.
Need kaks nädalat on olnud meeleolukad ja ma olen väga rahul. Päevad mööduvad tööd tehes, õhtul aga on hosteli ees ja sees palju toredaid inimesi, kellega juttu puhuda, lähedal olevas pargis jalgpalli taguda või õhtul rannas istuda. Ilmad on endiselt suvesoojad. Kuigi eelmine nädalavahetus ja selle nädala algus andsid veidi aimu saabuvatest talveilmadest madalamate temperatuuride ja üksikute sajuhoogude näol, siis see nädalavahetus on jälle soe ja mõnus ja eile katsetasin, et ka ookeanivesi on veel täiesti ujutav ;)
Inimesed on aga praegu muutumas, ses suhetes, et järjest liigutakse edasi. Nii paljud, kes olid siin, kui ma viimati siin olin ja kes pole vahepeal lahkunud peavad nüüd lahkumisplaane. Just hetk tagasi ütlesin head aega ühele saksa tüdrukule, kes erinevalt massidest täna oma matkabussikese rattad lõuna poole suunab. 10. mail pean hüvasti jätma kahe pikaaegse "minu kamba" liikmega, kes koos põhja poole trippima hakkavad. See viimane suund on praegu ülimalt populaarne. Võiks lausa öelda, et tegemist rahvarändega. Seljakotirändurite massid liiguvad nagu linnuparved saabuva talve eest sooja põhja poole. Ega minagi teistest palju erine, kui siis vaid selle poolest, et minu teekond algab siis, kui massid juba kohal...
Seniks aga jah, palju põnevat kirjutada ilmselt pole, kuna igapäevaelu on suht muutumatu: töö ja siis peale tööd lobinad ja vahest ehk väiksed väljaskäimised tekkinud tuttavatega. Naudin hetkelist stabiilsust, millest end varsti jälle vabaks raputama pean, sest tulin siia ju maad avastama, mitte kodunema...
Kommentaarid