Viisakad inimesed
Vaatasin praegu oma blogi paremas ääres tiksuvat kella ja see näitab juba 65 päeva ehk siis kõigest 300 päeva veel ja aasta saabki täis :)
Et ikka veidi liigutada ka, olen viimasel ajal püüdnud vahelduva eduga linnakese lähiümbruses jalutamas käia. Jalutuskäigu jooksul kohtan keskmiselt 3-4 autot... laupäeval nägin vaid ühte ja pühapäeval miskit kuut või seitset. Igatahes, alati kui mõni auto mulle vastu sõidab viskab juht käppa ja enamasti ma neid juhte tegelikult üldse ei tunnegi. Vot, aga inimesed siin on nii viisakad, et kui teist näevad, siis tervitavad :)
Esmaspäeval, kui jälle Andreaga golfi mängimas käisime, siis rääkisin talle oma tähelepanekust ja ta kohe selgitas, et siinkandis on jah nii kombeks, et tervitatakse, ka kui kaks autot teel teineteisest mööduvad, siis tõstetakse käsi roolil tervituseks. Ta lisas veel, et kui Albany-sse sõidab vahel, siis mingist hetkest tema ikka veel lehvitab, aga vastutulevad autod enam mitte ja siis tuleb talle meelde, et oi ta on juba suurema linna lähedale jõudnud ja seal selliseid kombeid pole. Nii et pisikeste kohtade inimesed on niisugused viisakad. Samas arusaadav ka, et suuremates kohtades sellised kombed välja surevad, sest on ikka vahe, kas kohtad 50 km läbimisel viit autot või viit sada, viimasel juhul kätt roolile panna ei saakski.
Üleelmises postituses lubasin golfis kirjutada, aga viimane kord jäi see teema käsitlemata. Igatahes. Golf tundub Austraalias äärmiselt popp ala olevat vähemalt kui aluseks võtta kui palju neil golfiväljakuid on. Linnas oli vist igal linnaosal oma väljak ja siin maapiirkonnas tundub nii olevat, et iga väike linnake (küla) omab oma isiklikku väljakut. Nii ei saa ka Pingrup kehvem olla ja golfiväljak on täitsa olemas. Kuiva maapiirkonna väljakud erinevad aga veidi traditsioonilistest golfiväljakutest. Põhierinevus on see, et kuna vett väljaku kastmiseks raisata ei taheta (see teeks väljakute ülalpidamise äärmiselt kulukaks), siis ei ole väljaks ilus rohetav aas vaid krõbekuiv kollakas nagu ümbritsev maastik. Teine suur erinevus on see, et alad, kus iga raja avalöök tehakse ja augu ümber olev ala, mis tavaliselt muruväljakutel on kaetud kõige lühema ja tihedama muruvaibaga, on siin hoopis musta värvi mullaplatsid.
Kui mina Pingrupi tulin, siis ühel hetkel pubis tuli ka golfimäng jutuks ja kui mainisin, et ma kodus samuti seda mängu harrastan, siis John arvas, et ei lähe liiga kaua aega, kuni keegi mu mängima kutsub. Selles osas ta ei eksinud. Tänaseks päevaks olen kaks korda golfirajal käinud ja homme ootab ees kolmas kord.
Tegelikult ei ole maapiirkondade golfihooaeg veel alanud. See saab siin alguse aprilli kuus, kuna siis on suurem kuum möödas ja kui on vihmaõnne, siis ehk on ka väljak veidi rohekamaks muutunud. Aga ma sain tuttavaks perega, kes vist (vähemalt sellel hooajal) on justkui nagu golfiväljaku haldajad või nii ja selle pere naispool otsustanud, et võiks juba treeningutega alustada ja mina olen talle hea meelega treeningpartneriks :) Nii oleme võtnud eesmärgiks nädalas korra või paar väike golfitiir teha.
Mõlmad korrad, kui mängimas oleme käinud, olen seda tõeliselt nautinud. Golf on üks mõnus mäng ja eriti tore vaheldus veel siin linnaksese, kus muidu oma vaba ajaga liiga palju peale hakata ei ole... kui palju sa neid raamatuid ikka loed...
Et ikka veidi liigutada ka, olen viimasel ajal püüdnud vahelduva eduga linnakese lähiümbruses jalutamas käia. Jalutuskäigu jooksul kohtan keskmiselt 3-4 autot... laupäeval nägin vaid ühte ja pühapäeval miskit kuut või seitset. Igatahes, alati kui mõni auto mulle vastu sõidab viskab juht käppa ja enamasti ma neid juhte tegelikult üldse ei tunnegi. Vot, aga inimesed siin on nii viisakad, et kui teist näevad, siis tervitavad :)
Esmaspäeval, kui jälle Andreaga golfi mängimas käisime, siis rääkisin talle oma tähelepanekust ja ta kohe selgitas, et siinkandis on jah nii kombeks, et tervitatakse, ka kui kaks autot teel teineteisest mööduvad, siis tõstetakse käsi roolil tervituseks. Ta lisas veel, et kui Albany-sse sõidab vahel, siis mingist hetkest tema ikka veel lehvitab, aga vastutulevad autod enam mitte ja siis tuleb talle meelde, et oi ta on juba suurema linna lähedale jõudnud ja seal selliseid kombeid pole. Nii et pisikeste kohtade inimesed on niisugused viisakad. Samas arusaadav ka, et suuremates kohtades sellised kombed välja surevad, sest on ikka vahe, kas kohtad 50 km läbimisel viit autot või viit sada, viimasel juhul kätt roolile panna ei saakski.
Üleelmises postituses lubasin golfis kirjutada, aga viimane kord jäi see teema käsitlemata. Igatahes. Golf tundub Austraalias äärmiselt popp ala olevat vähemalt kui aluseks võtta kui palju neil golfiväljakuid on. Linnas oli vist igal linnaosal oma väljak ja siin maapiirkonnas tundub nii olevat, et iga väike linnake (küla) omab oma isiklikku väljakut. Nii ei saa ka Pingrup kehvem olla ja golfiväljak on täitsa olemas. Kuiva maapiirkonna väljakud erinevad aga veidi traditsioonilistest golfiväljakutest. Põhierinevus on see, et kuna vett väljaku kastmiseks raisata ei taheta (see teeks väljakute ülalpidamise äärmiselt kulukaks), siis ei ole väljaks ilus rohetav aas vaid krõbekuiv kollakas nagu ümbritsev maastik. Teine suur erinevus on see, et alad, kus iga raja avalöök tehakse ja augu ümber olev ala, mis tavaliselt muruväljakutel on kaetud kõige lühema ja tihedama muruvaibaga, on siin hoopis musta värvi mullaplatsid.
Kui mina Pingrupi tulin, siis ühel hetkel pubis tuli ka golfimäng jutuks ja kui mainisin, et ma kodus samuti seda mängu harrastan, siis John arvas, et ei lähe liiga kaua aega, kuni keegi mu mängima kutsub. Selles osas ta ei eksinud. Tänaseks päevaks olen kaks korda golfirajal käinud ja homme ootab ees kolmas kord.
Tegelikult ei ole maapiirkondade golfihooaeg veel alanud. See saab siin alguse aprilli kuus, kuna siis on suurem kuum möödas ja kui on vihmaõnne, siis ehk on ka väljak veidi rohekamaks muutunud. Aga ma sain tuttavaks perega, kes vist (vähemalt sellel hooajal) on justkui nagu golfiväljaku haldajad või nii ja selle pere naispool otsustanud, et võiks juba treeningutega alustada ja mina olen talle hea meelega treeningpartneriks :) Nii oleme võtnud eesmärgiks nädalas korra või paar väike golfitiir teha.
Mõlmad korrad, kui mängimas oleme käinud, olen seda tõeliselt nautinud. Golf on üks mõnus mäng ja eriti tore vaheldus veel siin linnaksese, kus muidu oma vaba ajaga liiga palju peale hakata ei ole... kui palju sa neid raamatuid ikka loed...
Kommentaarid